Pasila raudteejaama kuivendusvesi tuleb puhastada
Aastakümneid oli kuivendusvee kvaliteet pidevaks probleemiallikaks ning Kumpula ojast leiti ka õlijääke, mille päritoluks peeti VR‑i depoo piirkonda.
Hinnangutest reaalajas teabeni
Projekti keskkonnanõustajana tegutseva Golder Associates Oy büroojuhataja Kim Brander hindab, et märkimisväärne osa raudteejaama sadeveest ja sulaveest imbub pinnasesse.
„Lisaks objekti pindalale põhines hinnang vihmaveekanalis voolava vee hulgale keskmisel aastasel sademete mahul ning hinnangulistel aurumise ja imbumise kogustel,“ ütleb ta.
„Hinnanguline päevane vooluhulk oli suhteliselt suur, mis kajastus ka vee puhastamise eest võetavas tasus. Hinnangutel põhinev arveldamine ei ole kummalegi poolele õiglane. Tahame teada täpset koguhulka. Lisaks vajame täpset teavet kuivendusveega kaasa liikuvate saasteainete kohta, sest vanadest prügilatest pärit imbvesi tekitab reoveepuhastitele sageli probleeme,“ selgitab Yrjö Lundström, Helsingin Vesi keskkonnateenistuse keskkonnajuht.
Mõõteandmed on kõigile osapooltele LabkoNeti kaudu koheselt kättesaadavad. Neid saab kasutada sellisena nagu need on.
Vooluhulga mõõtmine ja vee kvaliteedi analüüs
aasta lõpul alustatud seire eesmärk on määrata raudteejaama sadevee ja kuivendusvee kogus ja kvaliteet. Raudteejaama vihmaveekanalis paigaldati Nivus OCM Pro vooluhulgamõõtmissüsteem koos proovivõtuseadmega. Vooluhulga mõõtmine toimub pidevalt, vee kvaliteeti analüüsitakse aga neli korda aastas võetud veenäidiste põhjal. Veenäidiseid võetakse ka raudteejaama pinnase- ja põhjavee vaatlustorudest ning ümbritseva ala kraavidest.
Kuivendusvee põhjustatud koormust saab arvutada vooluhulga andmete ja kvaliteedianalüüside tulemuste põhjal. Kui vee kvaliteet oleks selline, et see võiks uuesti Kumpula ojja juhitakse, oleks Helsingin Vesi selle üle igati rahul, arvab Lundström.
Andmed kättesaadavad mitmele osapoolele
Mõõteandmed on kõigile osapooltele LabkoNeti kaudu koheselt kättesaadavad. Neid saab kasutada sellisena nagu need on. Tänu kaugseiresüsteemi mitmekülgsetele ühendusvõimalustele sai objekti lisada otse Helsingin Vesi LabkoNeti keskkonda, mille kaudu oli juba varem jälgitud sadamates asuvates pumbajaamades reovee süsiniku- ja vesiniksulfiidi kontsentratsioone.
„Hinnanguline päevane vooluhulk oli suhteliselt suur, mis kajastus ka vee puhastamise eest võetavas tasus. Hinnangutel põhinev arveldamine ei ole kummalegi poolele õiglane. Tahame teada täpset koguhulka.“